1.päev
Saabumine Longyearbyenisse. Majutus hotelli. Esimene jalutuskäik Longyeabyenis ja tutvumine.
2. päev
Päevane paadiretk Pyramidenisse suure Nordenskjöldi liustiku juurde Retk kestab umbes 10 h Kohtumine kell 9.00. Täpne ülevaade eelseisvast, varustuse kontroll, turvaloeng. Seejärel siirdume sadamasse ja lahkume Longyearbyenist. Sõidame Gipsdalenisse, kus sööme lõunat. Jalutame pisut ringi ja jätkame sõitu Pyramidenisse. Enne sõidame suure merre ulatuva Nordenskjöldi liustiku juurde. Tegu on tõeliselt võimsa liustikuga. Vaatame hiiglast ohutust kaugusest. Seejärel sõidame üle fjordi Pyramidenisse, kus teeme põhjaliku ekskursiooni. Tänaseks hüljatud Pyramideni asutasid 1910 rootslased, see müüdi 1927. aastal Venemaale. Pyramiden on oma nime saanud püramiidikujulise mäe järgi asula kõrval. Asustus ulatus kunagi ligi 1000 inimeseni, kuid asula hüljati 10. jaanuaril 1998. aastal, kui Longyerbyeni lähedal toimus 141 ohvriga lennukatastroof. 29. augustil 1996. aastal pidi lend nr 2801 Moskvast Longyearbyenisse tooma vahetusmeeskonnad Pyramidenisse ja Barentsburgi, kuid tugevas udus kaldus lennuk kursilt kõrvale ja põrkas Longyearbyenist 14 km kirdes vastu mäekülge. Hukkusid kõik pardalolijad. Pärast lennukatastroofi otsustati loobuda Pyramidenist. Tänaseks on Pyramiden üheks tuntud „kummituslinnadest“ maailmas. Mida saab näha? Erinevalt paljudest hüljatud linnadest maailmas, pole Pyramidenit praktiliselt üldse rüüstatud. Säilinud on kõik nii, nagu oleks lahkutud eile. Kõikidesse lukustamata majadesse on lubatud sisse minna. Need, mis on lukus, on seda ainult turvakaalutlustel, sest osa maju on lagunemisohtlikud. Huvitav on fakt, et tänu stabiilsele kliimale võivad peamised ehitised Pyramidenis veel püsti püsida kuni 500 aastat. Pyramidenis asub ka maailma kõige põhjapoolsem Lenini monument. Pärast ekskursiooni sõidame laevaga tagasi Longyearbyen‘i.
3.päev
Matk või õigemini päevane jalutuskäik algab hommikul kell 9.00 asulast ja kestab ca 8h. Riietuda on mõistlik vastavalt hetkeilmale ja võtta kaasa väike seljakott, kuhu panna väike riidevaru juhuks, kui ilm vahepeal muutub. Lisaks tuleks kaasa võtta ka joogivett. Matka alguses liigume mööda Longyearbyeni orgu oru lõpus oleva liustikuni. Grupijuht räägib lähemalt liustikest ja kõigest nendega seonduvast. Seejärel teeme tõusu platoole, mis lahutab Karuorgu ja Longyearbyeni orgu. See on hea koht, kust näeb ülevaatlikult kogu Longyearbyenit. Edasi minnes jääb teele satelliitsidekeskus ja meteroloogiajaam. Jõudes platoo Isfjordeni poolsesse serva, avaneb muljetavaldav vaade fjordile ja üle fjordi paistvale Nanseni ja Bore liustikele. Samas lähedal asub ka kuulus „viimsepäeva pilt_383seemnepank“, mida saame väljastpoolt lähemalt uurida. Nimelt ehitati 2007. aastal Teravmägedele seemnepank juhuks, kui peaks juhtuma mingisugune üleilmaline katastroof ja planeedilt hävinema taimestik. Asukohaks valiti just Teravmäed tänu oma eraldatusele praktiliselt 1000 kilomeetri kaugusel lähimast tõsiseltvõetavast inimasustusest. Seemnepank ise asub 120 meetri sügavusel mäe sees ja merepinnast 130 meetri kõrgusel, et seda ei ohustaks meri isegi juhul, kui kogu igijää peaks planeedilt sulama. Samuti sobis koht oma madala tektoonilise aktiivsuse pärast. Seemneid hoitakse ideaalsetes tingimustes -18 kraadi juures, mis tagab nende säilimise tuhandeid aastaid. Isegi juhul, kui elektroonikasüsteemid alt veavad ja temperatuur tõuseb oma normaalse -3 kraadini, peaksid seemned säilima ikkagi tuhat aastat. Huvitav on ka fakt, et seemnete hoiustamine on hoiustajale tasuta. Tänaseks on hoiustatud ligi pool miljonit seemet. Peaaegu 100% kindlusega võib öelda, et matkal näeb põtru ja üpriski lähedalt.Väga suure tõenäoususega näeb ka polaarrebast. Lisaks tekitavad elevust küllaltki agressiivsed tiirud. Valdavalt kasvavad Teravmägedel erinevad samblad ja samblikud. Esineb ka rohtu. Selle taimestiku nappuse korvavad küllaga tõeliselt minatuursed aga kaunid arktilised lilled, mida esmapilgul ei pruugigi tähele panna. Tihtilugu tuleb laskuda põlvili, et seda habrast ilu näha:)
4.päev
Väljasõit Barentsburgi ja Nanseni liustikule Kohtumine kell 9.00. Täpne ülevaade eelseisvast, varustuse kontroll, turvaloeng. Seejärel siirdume sadamasse ja lahkume Longyearbyenist laevaga . Sõidul Barentsburgi möödume ka Esmarki jäämäest. Võimalik, et teel näeme ka erinevaid hülgeid, arkitlisi linde ja hea õnne korral võimalus ka jääkaru näha. Jätkame sõitu Barentsburgi, venelaste asulasse Teravmägedel. Asulas on umbes 500 elanikku, valdavalt venelased ja ukrainlased. Peamine tegevusala on söekaevandamine. Arendatakse ka turismi. Asula varustamine toidu ja esmatarbekaupadega toimub Venemaalt. Barentsburg rajati 1920ndatel hollandlaste kaevandusasulana. Asula sai nime Willem Barentsi järgi, kes avastas 1596. aastal Teravmäed. 1932. aastal müüdi asula Nõukogude Liidule. Söekaevandamisega hakkas tegelema firma Arktikugol. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist vähenes rahastamine ja asula elanike arv kahanes märgatavalt. 1990-ndatel elas seal 1100–1450 inimest, tänapäeval alla 500. Barentsburgis asub Venemaa konsulaat, mis on maailma põhjapoolseim diplomaatiline esindus. Mida vaadata Barentsburgis? Väike puukabel, mis rajati 1996. aastal, kui toimus 141 ohvriga lennukatastroof. Lennuk, mis toimetas Pyramidenisse (tänaseks hüljatud kaevandusasula) ja Barentsburgi uut vahetust, kaldus tihedas udus kursilt kõrvale ning põrkas vastu mäge. Ellujäänuid polnud. Lenini mälestusmärk. See on põhjapoolt vaatatuna teine Lenini mälestusmärk maailmas. Esimene asub hüljatud Pyramidenis. See mälestusmärk on tänini külastajate hulgas väga populaarne. Muuseum Pomor. Ohtralt jääkaru ja muude elajate topiseid ning erinevaid fossiile, kaasa arvatud dinosauruste jalajälgedega jne. Kõikvõimalikud loosungid majadel, mis on ajaloost tuttavad ka eestlastele ja mõjuvad tänapäeval üpris koomilistena. Ööbime sel päeval Barentsburgis.
5.päev
Hommikul külastame Barentsburgis tänaseni toimivat söekaevandust. Asume laevale tagasiteeele Longyearbyenisse. Pärastlõuna vaba Näiteks: Svalbardi muuseum, kohtumine koertega ja ratastel koerterakendisõit, kajakiga merel, ATVsafari jm (tegevused on lisatasu eest ).
6.päev
Tagasilend vastavalt lennugraafikule.
